Töölepingu ülesütlemine

  • Saada link

Lepingu-lopetamineJärgnevalt on lühidalt üle korratud töölepingu ülesütlemise kord, tähtajad ja tingimused nii tööandjale kui töötajale. Tegemist ei ole ammendava teksti või loeteluga, tähelepanu on juhitud kõige tüüpilistematele ülesütlemise liikidele ning keskendutud on üldisele teadmisele töölepingu ülesütlemisest.

Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et tegemist on erakorralise ülesütlemisega. Et teha vahet korralise ja erakorralise ülesütlemise vahel, siis on oluline märkida, et tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. Seega toimub tööandjapoolne lepingu ülesütlemine ainult erakorraliselt.

Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel peab tööandja järgima töölepingu seaduse §-s 97 ette nähtud etteteatamise tähtaegu. Kui töötaja on tööandja juures töötanud alla ühe aasta, peab tööandja lepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva; kui töösuhe on kestnud üks kuni viis aastat, siis vähemalt 30 kalendripäeva; viie- kuni kümneaastase töösuhte korral peab tööandja ette teatama 60 kalendripäeva ning kui töösuhe on kestnud kümme ja enam tööaastat, siis vähemalt 90 kalendripäeva.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise aeg hakkab kulgema ülesütlemisavalduse saamisele järgnevast päevast. Ülesütlemisavaldus peab olema töötajale esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja võib saata ülesütlemisavalduse ka faksi või e-kirja teel. Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui seaduses sätestatud, tuleb tööandjal vähem ette teatatud päevade eest maksta hüvitiseks tasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töötamise korral.

Koondamise puhul, milleks on töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel, on tööandjal kohustus maksta töötajale töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötajal, kes on ühe tööandja juures töötanud vähemalt viis aastat, on õigus saada Eesti Töötukassalt täiendavalt töölepingu lõpetamisel ette nähtud kindlustushüvitist (koondamishüvitist). Selleks peab tööandja esitama töötukassale vastavasisulise avalduse.

Tööandja võib töötajale töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kui töötaja töölepingus märgitud töökohas pole võimalik seoses töö lõppemisega enam tööd anda, on tööandja kohustus pakkuda enne koondamist töötajale võimalusel teist vaba töökohta ettevõttes. Töötajal pole kohustust seda pakkumist vastu võtta.

Järgnevalt on uuesti käsitletud töötaja poolset ülesütlemist ning kuna päevapealt töölt lahkumine on piisavalt levinud, siis on see toodud näiteks. Kui töötaja esitab ülesütlemisavalduse lahkumiseks ja mingeid mõjuvaid põhjusi selleks esile ei too, on tegemist töölepingu korralise ülesütlemisega. Töölepingu seaduse § 98 lg 1 kohustab töötajat tööandjale ette teatama 30 kalendripäeva, katseajal sama seaduse § 96 kohaselt 15 kalendripäeva.

Töösuhe lõpeb ühepoolse tahteavaldusena sel kuupäeval, mis ülesütlemise avalduses on  kirjas. Tööandjal ei ole võimalik töötajat kinni hoida ning sundida teda kuu aega edasi töötama. Päevapealt lahkumine on etteteatamistähtaja järgimata jätmine on tööandja huvidega mittearvestamine ja seaduse eiramine. Seetõttu on tööandjal võimalik saada töötajalt hüvitist ulatuses, mis ta lahkumisest vähem ette teatas. Töötaja peab tööandjale maksma hüvitist, mis võrdub tema töötasuga kui ta oleks etteteatamise ajal töötamise korral saanud. Oluline on aga märkida, et tööandja ei tohi omaalgatuslikult töötaja saadaolevat lõpparvet kinni pidada või vähendada. Töölepingu seaduse § 78 lõige 1 kohaselt on tööandjal vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek kas kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Lepingupoolte vahelise vaidluse korral lahendab küsimuse töövaidlusorgan. Nii tööandjal kui töötajal on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni, kui vaidlust pole võimalik kokkuleppe teel lahendada. Töövaidluskomisjoni poole pöördudes peab arvestama, et komisjon lahendab rahalisi nõudeid summas kuni 10 000 eurot. Nõudeid, mille summa ületab 10 000 eurot, saab lahendada kohtus. Töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses tuleks välja tuua asjaolud, mis omavad vaidluses tähendust. Vajalik on kirjeldada, milles seisneb lahkarvamus poolte vahel, see tähendab, mida töötaja või tööandja on jätnud tegemata või teinud ebaseaduslikult.

 

Kadri Laas

 

Kommentaarid

Katrin 13.04.13
Tere!
Mul on tähtajaline leping kuni 22.01.2014 tervislikel pöhjustel (alaselg) füüsiline töö ja tänu sellele plaanin päevapealt ära minna!kuidas ma võiksin või peaksin avaldusse märkima nendele,et minu tervis on ohus sellise tööga ja kas on mõistlik panna TLP-paragrahv ja lõige

Lisa kommentaar